Elektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistLäätseoptilisetugevusetähis on DSoojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuKõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusValguskvantenimetataksefootoniteksSamadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Fookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Sõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Elektronvoldiühikuks on1eVKondensaatorimahtuvusetähis on COptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistKuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksAnastassiaon meiefüüsikaõpetajaLiikumineon kehaasukohamuutuminePingeühikukson 1VTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksAndre-MarieAmpereHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistLäätseoptilisetugevusetähis on DSoojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuKõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusValguskvantenimetataksefootoniteksSamadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Fookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Sõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Elektronvoldiühikuks on1eVKondensaatorimahtuvusetähis on COptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistKuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksAnastassiaon meiefüüsikaõpetajaLiikumineon kehaasukohamuutuminePingeühikukson 1VTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksAndre-MarieAmpereHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjooned

Füüsika - Call List

(Print) Use this randomly generated list as your call list when playing the game. There is no need to say the BINGO column name. Place some kind of mark (like an X, a checkmark, a dot, tally mark, etc) on each cell as you announce it, to keep track. You can also cut out each item, place them in a bag and pull words from the bag.


1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
  1. Elektrivooluta nimetatakse vabade laetud osakeste korrapàrast liikumist
  2. Läätse optilise tugevuse tähis on D
  3. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub keha temperatuurist
  4. Kehavaheline vastastikmõju võib olla vahetu
  5. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus
  6. Valguskvante nimetatakse footoniteks
  7. Samade laengute vahel keskkonnas mõjuv jõu tähis on F
  8. Jõud on ühe keha võime muuta teise keha liikumist või kuju
  9. Tiheduse ühik on 1 kg/m3 või 1 g/cm3
  10. Fookuse kaugus läätse keskpunktist on fookuskaugus (f)
  11. Sõltumatu gaasilahendus tekib reeglina tänu põrkeionisatsioonile
  12. Vihmapiisk kaalub rohkem kui sääsk
  13. Maa on tahke planeet, mille ümbermõõt on u. 40000 km.
  14. Elektronvoldi ühikuks on 1eV
  15. Kondensaatori mahtuvuse tähis on C
  16. Optiline tihedus on keskkonna omadus takistada valguse levimist
  17. Kuhu valgusenergia üldse ei jõua nimetatakse täisvarjupiirkonnaks
  18. Anastassia on meie füüsika õpetaja
  19. Liikumine on keha asukoha muutumine
  20. Pinge ühikuks on 1V
  21. Tõeline kujutis tekib kohas, kus läätse läbinud kiired lõikuvad
  22. Kuhu langeb osaliselt valgust nimetatakse poolvarjupiirkonnaks
  23. Andre-Marie Ampere
  24. Homogeensed keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned