Vihmapiiskkaalubrohkemkui sääskValguskvantenimetataksefootoniteksTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedElektronvoldiühikuks on1eVAnastassiaon meiefüüsikaõpetajaLäätseoptilisetugevusetähis on DJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuSamadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Kuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistKondensaatorimahtuvusetähis on CKõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusPingeühikukson 1VLiikumineon kehaasukohamuutumineSõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileFookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Andre-MarieAmpereOptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Soojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskValguskvantenimetataksefootoniteksTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedElektronvoldiühikuks on1eVAnastassiaon meiefüüsikaõpetajaLäätseoptilisetugevusetähis on DJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuSamadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Kuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistKondensaatorimahtuvusetähis on CKõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusPingeühikukson 1VLiikumineon kehaasukohamuutumineSõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileFookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Andre-MarieAmpereOptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Soojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuurist

Füüsika - Call List

(Print) Use this randomly generated list as your call list when playing the game. There is no need to say the BINGO column name. Place some kind of mark (like an X, a checkmark, a dot, tally mark, etc) on each cell as you announce it, to keep track. You can also cut out each item, place them in a bag and pull words from the bag.


1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
  1. Vihmapiisk kaalub rohkem kui sääsk
  2. Valguskvante nimetatakse footoniteks
  3. Tõeline kujutis tekib kohas, kus läätse läbinud kiired lõikuvad
  4. Homogeensed keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned
  5. Elektronvoldi ühikuks on 1eV
  6. Anastassia on meie füüsika õpetaja
  7. Läätse optilise tugevuse tähis on D
  8. Jõud on ühe keha võime muuta teise keha liikumist või kuju
  9. Samade laengute vahel keskkonnas mõjuv jõu tähis on F
  10. Maa on tahke planeet, mille ümbermõõt on u. 40000 km.
  11. Kuhu valgusenergia üldse ei jõua nimetatakse täisvarjupiirkonnaks
  12. Kehavaheline vastastikmõju võib olla vahetu
  13. Elektrivooluta nimetatakse vabade laetud osakeste korrapàrast liikumist
  14. Kondensaatori mahtuvuse tähis on C
  15. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus
  16. Pinge ühikuks on 1V
  17. Liikumine on keha asukoha muutumine
  18. Sõltumatu gaasilahendus tekib reeglina tänu põrkeionisatsioonile
  19. Fookuse kaugus läätse keskpunktist on fookuskaugus (f)
  20. Andre-Marie Ampere
  21. Optiline tihedus on keskkonna omadus takistada valguse levimist
  22. Kuhu langeb osaliselt valgust nimetatakse poolvarjupiirkonnaks
  23. Tiheduse ühik on 1 kg/m3 või 1 g/cm3
  24. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub keha temperatuurist