Kõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksLäätseoptilisetugevusetähis on DElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistLiikumineon kehaasukohamuutumineJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuSoojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Samadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuElektronvoldiühikuks on1eVPingeühikukson 1VOptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadKondensaatorimahtuvusetähis on CSõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Kuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksAndre-MarieAmpereValguskvantenimetataksefootoniteksVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskAnastassiaon meiefüüsikaõpetajaFookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Homogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedKõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksLäätseoptilisetugevusetähis on DElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistLiikumineon kehaasukohamuutumineJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuSoojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Samadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuElektronvoldiühikuks on1eVPingeühikukson 1VOptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadKondensaatorimahtuvusetähis on CSõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Kuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksAndre-MarieAmpereValguskvantenimetataksefootoniteksVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskAnastassiaon meiefüüsikaõpetajaFookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Homogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjooned

Füüsika - Call List

(Print) Use this randomly generated list as your call list when playing the game. There is no need to say the BINGO column name. Place some kind of mark (like an X, a checkmark, a dot, tally mark, etc) on each cell as you announce it, to keep track. You can also cut out each item, place them in a bag and pull words from the bag.


1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
  1. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus
  2. Kuhu langeb osaliselt valgust nimetatakse poolvarjupiirkonnaks
  3. Läätse optilise tugevuse tähis on D
  4. Elektrivooluta nimetatakse vabade laetud osakeste korrapàrast liikumist
  5. Liikumine on keha asukoha muutumine
  6. Jõud on ühe keha võime muuta teise keha liikumist või kuju
  7. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub keha temperatuurist
  8. Maa on tahke planeet, mille ümbermõõt on u. 40000 km.
  9. Samade laengute vahel keskkonnas mõjuv jõu tähis on F
  10. Kehavaheline vastastikmõju võib olla vahetu
  11. Elektronvoldi ühikuks on 1eV
  12. Pinge ühikuks on 1V
  13. Optiline tihedus on keskkonna omadus takistada valguse levimist
  14. Tõeline kujutis tekib kohas, kus läätse läbinud kiired lõikuvad
  15. Kondensaatori mahtuvuse tähis on C
  16. Sõltumatu gaasilahendus tekib reeglina tänu põrkeionisatsioonile
  17. Tiheduse ühik on 1 kg/m3 või 1 g/cm3
  18. Kuhu valgusenergia üldse ei jõua nimetatakse täisvarjupiirkonnaks
  19. Andre-Marie Ampere
  20. Valguskvante nimetatakse footoniteks
  21. Vihmapiisk kaalub rohkem kui sääsk
  22. Anastassia on meie füüsika õpetaja
  23. Fookuse kaugus läätse keskpunktist on fookuskaugus (f)
  24. Homogeensed keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned