Soojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Optiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistElektronvoldiühikuks on1eVLäätseoptilisetugevusetähis on DHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedKondensaatorimahtuvusetähis on CKuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksSamadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadLiikumineon kehaasukohamuutumineAnastassiaon meiefüüsikaõpetajaAndre-MarieAmpereJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuSõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileFookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Kõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Kehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuValguskvantenimetataksefootoniteksPingeühikukson 1VElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistSoojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Optiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistElektronvoldiühikuks on1eVLäätseoptilisetugevusetähis on DHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedKondensaatorimahtuvusetähis on CKuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksSamadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadLiikumineon kehaasukohamuutumineAnastassiaon meiefüüsikaõpetajaAndre-MarieAmpereJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuSõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileFookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Kõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Kehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuValguskvantenimetataksefootoniteksPingeühikukson 1VElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumist

Füüsika - Call List

(Print) Use this randomly generated list as your call list when playing the game. There is no need to say the BINGO column name. Place some kind of mark (like an X, a checkmark, a dot, tally mark, etc) on each cell as you announce it, to keep track. You can also cut out each item, place them in a bag and pull words from the bag.


1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
  1. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub keha temperatuurist
  2. Kuhu langeb osaliselt valgust nimetatakse poolvarjupiirkonnaks
  3. Vihmapiisk kaalub rohkem kui sääsk
  4. Maa on tahke planeet, mille ümbermõõt on u. 40000 km.
  5. Optiline tihedus on keskkonna omadus takistada valguse levimist
  6. Elektronvoldi ühikuks on 1eV
  7. Läätse optilise tugevuse tähis on D
  8. Homogeensed keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned
  9. Kondensaatori mahtuvuse tähis on C
  10. Kuhu valgusenergia üldse ei jõua nimetatakse täisvarjupiirkonnaks
  11. Samade laengute vahel keskkonnas mõjuv jõu tähis on F
  12. Tõeline kujutis tekib kohas, kus läätse läbinud kiired lõikuvad
  13. Liikumine on keha asukoha muutumine
  14. Anastassia on meie füüsika õpetaja
  15. Andre-Marie Ampere
  16. Jõud on ühe keha võime muuta teise keha liikumist või kuju
  17. Sõltumatu gaasilahendus tekib reeglina tänu põrkeionisatsioonile
  18. Fookuse kaugus läätse keskpunktist on fookuskaugus (f)
  19. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus
  20. Tiheduse ühik on 1 kg/m3 või 1 g/cm3
  21. Kehavaheline vastastikmõju võib olla vahetu
  22. Valguskvante nimetatakse footoniteks
  23. Pinge ühikuks on 1V
  24. Elektrivooluta nimetatakse vabade laetud osakeste korrapàrast liikumist