Elektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskAndre-MarieAmpereLäätseoptilisetugevusetähis on DSõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileKuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksKõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusOptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Fookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Anastassiaon meiefüüsikaõpetajaKondensaatorimahtuvusetähis on CLiikumineon kehaasukohamuutumineElektronvoldiühikuks on1eVKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksValguskvantenimetataksefootoniteksSoojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedPingeühikukson 1VMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Samadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskAndre-MarieAmpereLäätseoptilisetugevusetähis on DSõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileKuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksKõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusOptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Fookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Anastassiaon meiefüüsikaõpetajaKondensaatorimahtuvusetähis on CLiikumineon kehaasukohamuutumineElektronvoldiühikuks on1eVKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksValguskvantenimetataksefootoniteksSoojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedPingeühikukson 1VMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Samadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvad

Füüsika - Call List

(Print) Use this randomly generated list as your call list when playing the game. There is no need to say the BINGO column name. Place some kind of mark (like an X, a checkmark, a dot, tally mark, etc) on each cell as you announce it, to keep track. You can also cut out each item, place them in a bag and pull words from the bag.


1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
  1. Elektrivooluta nimetatakse vabade laetud osakeste korrapàrast liikumist
  2. Vihmapiisk kaalub rohkem kui sääsk
  3. Andre-Marie Ampere
  4. Läätse optilise tugevuse tähis on D
  5. Sõltumatu gaasilahendus tekib reeglina tänu põrkeionisatsioonile
  6. Kuhu valgusenergia üldse ei jõua nimetatakse täisvarjupiirkonnaks
  7. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus
  8. Optiline tihedus on keskkonna omadus takistada valguse levimist
  9. Jõud on ühe keha võime muuta teise keha liikumist või kuju
  10. Kehavaheline vastastikmõju võib olla vahetu
  11. Tiheduse ühik on 1 kg/m3 või 1 g/cm3
  12. Fookuse kaugus läätse keskpunktist on fookuskaugus (f)
  13. Anastassia on meie füüsika õpetaja
  14. Kondensaatori mahtuvuse tähis on C
  15. Liikumine on keha asukoha muutumine
  16. Elektronvoldi ühikuks on 1eV
  17. Kuhu langeb osaliselt valgust nimetatakse poolvarjupiirkonnaks
  18. Valguskvante nimetatakse footoniteks
  19. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub keha temperatuurist
  20. Homogeensed keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned
  21. Pinge ühikuks on 1V
  22. Maa on tahke planeet, mille ümbermõõt on u. 40000 km.
  23. Samade laengute vahel keskkonnas mõjuv jõu tähis on F
  24. Tõeline kujutis tekib kohas, kus läätse läbinud kiired lõikuvad