Sõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileElektronvoldiühikuks on1eVHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedValguskvantenimetataksefootoniteksVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuKuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuAndre-MarieAmpereKondensaatorimahtuvusetähis on CSamadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FLiikumineon kehaasukohamuutumineElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistKõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusPingeühikukson 1VFookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Läätseoptilisetugevusetähis on DTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadOptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Anastassiaon meiefüüsikaõpetajaTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Soojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuuristSõltumatugaasilahendus tekibreeglina tänupõrkeionisatsioonileElektronvoldiühikuks on1eVHomogeensedkeskkonnas onvalguskiiredalati sirgjoonedValguskvantenimetataksefootoniteksVihmapiiskkaalubrohkemkui sääskJõud on ühekeha võimemuuta teisekeha liikumistvõi kujuKuhu valgusenergiaüldse ei jõuanimetataksetäisvarjupiirkonnaksKuhu langeb osaliseltvalgust nimetataksepoolvarjupiirkonnaksKehavahelinevastastikmõjuvõib ollavahetuAndre-MarieAmpereKondensaatorimahtuvusetähis on CSamadelaengute vahelkeskkonnasmõjuv jõu tähison FLiikumineon kehaasukohamuutumineElektrivoolutanimetataksevabade laetudosakestekorrapàrastliikumistKõik vabaltlangevadkehad onkaalutaolekusPingeühikukson 1VFookusekaugus läätsekeskpunktist onfookuskaugus(f)Läätseoptilisetugevusetähis on DTõeline kujutistekib kohas,kus läätseläbinud kiiredlõikuvadOptiline tiheduson keskkonnaomadustakistadavalguse levimistMaa on tahkeplaneet, milleümbermõõton u. 40000km.Anastassiaon meiefüüsikaõpetajaTiheduseühik on1 kg/m3 või1 g/cm3Soojuskiirguseintensiivsussõltub kehatemperatuurist

Füüsika - Call List

(Print) Use this randomly generated list as your call list when playing the game. There is no need to say the BINGO column name. Place some kind of mark (like an X, a checkmark, a dot, tally mark, etc) on each cell as you announce it, to keep track. You can also cut out each item, place them in a bag and pull words from the bag.


1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
  1. Sõltumatu gaasilahendus tekib reeglina tänu põrkeionisatsioonile
  2. Elektronvoldi ühikuks on 1eV
  3. Homogeensed keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned
  4. Valguskvante nimetatakse footoniteks
  5. Vihmapiisk kaalub rohkem kui sääsk
  6. Jõud on ühe keha võime muuta teise keha liikumist või kuju
  7. Kuhu valgusenergia üldse ei jõua nimetatakse täisvarjupiirkonnaks
  8. Kuhu langeb osaliselt valgust nimetatakse poolvarjupiirkonnaks
  9. Kehavaheline vastastikmõju võib olla vahetu
  10. Andre-Marie Ampere
  11. Kondensaatori mahtuvuse tähis on C
  12. Samade laengute vahel keskkonnas mõjuv jõu tähis on F
  13. Liikumine on keha asukoha muutumine
  14. Elektrivooluta nimetatakse vabade laetud osakeste korrapàrast liikumist
  15. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus
  16. Pinge ühikuks on 1V
  17. Fookuse kaugus läätse keskpunktist on fookuskaugus (f)
  18. Läätse optilise tugevuse tähis on D
  19. Tõeline kujutis tekib kohas, kus läätse läbinud kiired lõikuvad
  20. Optiline tihedus on keskkonna omadus takistada valguse levimist
  21. Maa on tahke planeet, mille ümbermõõt on u. 40000 km.
  22. Anastassia on meie füüsika õpetaja
  23. Tiheduse ühik on 1 kg/m3 või 1 g/cm3
  24. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub keha temperatuurist